Esimene koolinädala lõpp

Heips.

Lõpuks on siis reede õhtu ja saab rahulikult diivani peal pikutada ja aja maha võtta.

Eelmine nädalavahetus ei läinud päris nii nagu ma arvasin. Nimelt plaanis oli Seani sünnipäeva tähistada Kreeka ja tooga stiilis, aga lõppkokkuvõttes istusime niisama väljas ja grillisime.

Pühapäevastest superbowli plaanidest loobusin ka. Nimelt teised läksid Marty juurde, et vaadata oma aasta suursündmust spordis, aga ma otsustasin koju jääda ja oma 4 tundi natuke asjalikumalt sisustada kui vaadata spordiala, millest ma mõhkugi aru ei saa (selle asemel siis laadisin viimase kuu aja pilte üles :D).

Esmaspäevast algas siis jälle päris kool peale, koos õpilastega siis nüüd. Ütleme nii, et iga päev tulen koju ja ei taha enam voodist väga tõusta. Teadsin, et see õpetamine on päris väsitav, aga uskumatu ikka kui läbi need noored võtta võivad, kogu oma karjumise ja mitte käitumisega :D.

Siia maani ei ole veel otseselt õpetamiseni jõudnudki, sest õpilased pole oma raamatuid kätte saanud, nii et ei tea veel kui väsitavaks nad siis muutuvad kui nad reaalselt õppima peavad hakkama, aga eks ma järgmine nädal saan teada.

See nädal valmistasin aastaplaane ja neljapäeval kaunistasime klasse valentinipäeva stiilis, sest tänaseks oli neil võistlus, kes oma klassi kõige lahedamini ära kaunistab. Eilse tegime ka 11. klassiga küpsisetorti. Ütleme nii, et tuli hästi välja, aga niiii magus, et peale kolmandiku söömist oma tükist oli mu süda juba paha :D.

Täna meisterdasime sõbrapäeva kaarte ja 11. klass tuli äärmiselt hea äriidee peale. Nimelt ostsid nad hunniku südamekujulisi õhupalle ja siis panid sinna sisse paberi, millele oli kirjutatud sõnum sõbrale ja siis teised said neid osta oma sõpradele. Mul isegi õnnestus saada üks 11. klassilt, nii et sõbrapäev on vist nüüd korda läinud :).

Täna hommikul ärkasin selle peale, et Crystal koputas Seani uksele ja küsis, et kas ta üles ei peaks ärkama. Kella vaadates avastasin, et olen korralikult sisse maganud ja pean juba 20 minuti pärast tööl olema. No absoluutselt ei meeldi mulle see hommikul jooksmine, aga mingi ime läbi jõudsin ikkagi õigeks ajaks tööle ja kõik sujus, aga edaspidi kontrollin oma äratuskella kindlalt üle, et enam sedasi kuuma ilmaga tormama ei peaks.

Kolmapäeval oli aga Seani õige sünnipäeva päev ja otsustasin talle sünnipäevaks küpsiseid küpsetada. Selleks ärkasin 5.30 üles, et enne tema ärkamist küpsised valmis oleks. Otseloomulikult otsustas ta too hommik varem tõusta ja mu üllatus oli nurjatud... aga vähemalt mõte loeb, eks?:D

Täna saabusid siia aga Crystali ema ja kasuisa. Natuke teeb kadedaks, et teistele tulevad kallid inimesed külla, eriti praegu, kui sõbrapäev ka kohe tulemas, aga eks ma näen teid juba päris varsti. Ta vanemad tunduvad natuke sellised tüüpilised ameeriklased - äärmiselt lärmakad :D, aga muidu toredad.

Täna tahtsin olümpiamängude avatseremoonia otseülekannet ka vaadata, aga tundub, et fakt, et elan Costa Ricas praegu ja et nad ei osale olümpiamängudel tähendab ka seda, et ükski telekanal meie kaabeltelevisioonis ei kanna seda üle. Nii et kui kellelgi on ideid kuidas ma Eesti sportlasi võiks otseülekandes võistlemas näha siis olen avatud pakkumistele.

Praegu aga siis lõpetan vist jälle, sest meil on jälle (!) grillõhtu ja olen natuke rohkem suhtleja kui viimastel õhtutel olen olnud.

Kallid teile.

Maarja.