neljapäev, 12. november 2009

4. nädal Costa Ricas ja 2 kuud puhkust võivad alata.

Õhtused tervitused teile meie armsast kodust (koos Simpsonite filmi, maitsva chilli ja cornbreadiga).


Home made Chilli. Nämmm....

Täna sai hoo sisse siis juba minu 4. nädal Costa Ricas. Nagu mulle öeldi teiste siinviibijate poolt, et 3. nädal saab olema kõige raskem, siis neil oli vist ka õigus. Kergem kodu igatsus painas mind terve eelmise nädala, aga nüüd tundub, et olen sellest üle saanud, mis tähendab, et saan siin viibimist veel rohkem nautida.
Sellest nädalast sain jälle oma mobiili siin tööle, nii et kui kellelgi on mingil äärmiselt tähtsal põhjusel vaja helistada, siis seda saab teha (minu Eesti numbrile siis). Aga ma eelistaks smsside saamist, sest nendele vastamine ei ole nii hirmkallis.
Koolinädal on möödunud meeldivalt kiiresti. Kindlasti on kaasa aidanud see, et teisipäeval ei olnud meil tunde, vaid õpetajate koosolek ja tänasest on Hannah tagasi (wiiii). Koosolek oli muidugi hispaania keeles ja kestis 5 (!) tundi, nii et mul oli väga lõbus (nooot). Koosoleku viimased poolteist tundi tuli meile loengut pidama politsei, kes rääkis alkoholist ja narkootikumidest ja vägivallast. Ilmselgelt ei saanud ma sellest ka aru, aga pildid rääkisid enda eest ja päris karm oli näha pilti narko smuugeldajatest kes olid imiku lahti lõiganud ja narkootikume täis toppinud...
Kolmapäeval toimus koolipäeva lõpus Hannahile pühendatud baby shower (ma ei teagi mis selle eestikeelne vaste on, aga midagi katsikute sarnast :D). Ühesõnaga paljud keskkooli õpilased ja õpetajad tõid kingitusi ja sai kooki ja pirukaid, nii et tore oli. Minu esimene sellelaadne üritus. Siinmail pidi see tegelt olema äärmiselt range ülesehitusega üritus - renditakse mingi koht, kutsutakse meeletult rahvast, pakutakse kindlaid sööke, laudade peal on spetsiifilised kaunistused jne... Hannah ütles, et meil oli meeldivalt lahedam õhkkond.
Täna siis oli Hannah tagasi koolis. Esimesed neli tundi pidime veetma koos 9. klassiga, aga selle asemel, et tund oleks, oli hoopis see sama politseihärra kohal ja rääkis neile samuti narkootikumidest ja nendega kaasnevatest probleemidest. Seega istusime Hannahiga ka klassis ja see kord Hannah tõlkis mulle mis toimub ja mingi hetk toimub gruppidesse jagunemine, nii et ma jäin 2 õpilasega ühte gruppi ja nii saigi minu esimene hispaania keeles kirjutamise tund alguse. Oskan nüüd hispaania keeles kirjutada "Tuleb abi otsida professionaali käest." :D.
Asjaolu, et Hannah on tagasi teeb mu siin olemise eriti lihtsaks praegu, sest pean ainult tema tööd jälgima (mis on sama hea kui puhkus) ja ega 27. november ei ole ka enam kaugel. Ma ei tea veel mis peale seda toimuma hakkab, aga praeguse seisuga naudin lihtsat ja meeldivat elu.
Asi, mis veel välja tuli on, et me mõlemad Hannahiga oleme Twilighti fännid. See tähendab aga seda, et plaanime nüüd koos 20. novembri (või hiljem, ei tea kuidas aega saame) paiku sammud San José poole seada. Nimelt siis esilinastub Twilighti seeria 2. osa üle maailma ja me ei saa ju seda ometigi vaatamata jätta :D.
Sellest nädalast võtsin ennast kokku ja hakkasin jooksmas käima. Iga päevaga jõuan juba järjest rohkem joosta ja eilsest hakkasin Seani raskuseid ka kasutama, et mõningaid Bodypumpi harjutusi omal käel teha. Muud moodi ma vist teie juurde tagasi ei julgeks tulla, sest siin on see söömine ikka nii käest ära läinud (elan ikkagi koos ju 3 ameeriklasega :D). Plaan oli, et üritan peale kella 6 söömist vältida, aga tavaliselt nihkub õhtusöök ikka sinna kella 8 kanti, eriti kui jälle toimub mõni grillõhtu (mida millegipärast juhtub siin vähemalt kord kui mitte rohkem nädalas.)... Eks organism peab selle omaks võtma. Aga vähemalt olen ma endaga siiani rahul, et ennast nii paljugi kätte olen võtnud. Täna, nagu ka kõik eelnevad paar päeva, oleme plaaninud minna kohalikku jõusaali üle vaatama, aga siiani see ainult mõtteks jäänud , aga eks varsti tuleb ka see päev :).
Teisipäeval käisime linnas, et osta mõningaid asju. Mul oli nimelt vaja osta Hannahile kingitus ja mingi karp kuhu sipelgad sisse ei pääseks (nimelt on meie maja täis väikeseid sipelgaid- muidu kahjutud, aga kõik magus ja lahtine on nende lemmik ja läheb äraviskamisele kui laokile kuskile jätta). Käisime mitmetes pudi-padi poodides (neid siin jagub) ja ma leidsin nii palju odavaid asju mida võiks osta, nii et ootan oma esimest palgapäeva juba :D. Palgapäev peakski nüüd eeldatavasti olema esmaspäeval. Homme tuleb Adrian Turrialbasse ja avame mulle kohalikus pangas arve, nii et siis on asi nagu päris :). Lisaks odavate asjade poodidele viis Sean mind ka juurviljade ja puuviljade poodi kust sain 20 kr eest 4 banaani, 4 apelsini, 4 tomatit, kapsa ja kookosejoogi (mis nagu pildilt näha on kookospähkel kuhu on sisse tehtud auk :D). Nii et tervislikult elamine on siin päris odav :).

Kookosejook.

Iga päevaga kardan ma järjest rohkem oma tehnika pärast. Nimelt on Crystalil katki läinud nii iPod kui ka arvuti. Ma juba loen päevi, millal mu Eestiski juba suremismärke näitav arvuti siin otsad annab (otseloomulikult loodan, et ta ei tee seda, aga kardan, et siinne kliima ei ole just kõige sobivam talle).

Nii palju siis praeguseks jälle.
Loodan, et teil tuleb meeldiv 13. reede. Meil on vist plaanis miskile karnevalile või ma ei tea mis asjale homme minna.
Lehva.

Mann.








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar