weekend.

Märkamatult on nädalavahetus jõudmas oma lõpule. Ei saa öelda, et ta oli lihtsamate killast, aga lõbus oli ta kindlasti.

Reedel oli siis äratus kell 5, et jõuda varakult tööle. Tööpäev oli mitte traditsiooniline õpetaja töö. Kuna külla pidi tulema kultuuriminister (kes reaalsuses ei ilmunudki kohale), siis oli võimla (ehk tegelikult katusealune plats :D) ümber tehtud söögisaaliks. Sain kasutada oma kogemusi teenindusvallas. Pidime külalistele serveerima hommikusöögi ja lõunasöögi. Ütleme nii, et päev oli väga väsitav, sest väljas oli kuum ilm ja me pidime kandma pikki pükse ja päris palju ringi jooksma. Minu arvamus kohalikest sai natuke kannatada, sest nad on suht saamatud. Põhimõtteliselt mina, Sean ja Marissa olime ainukesed inimesed, kes midagi tegid, teised paanitsesid lihtsalt :D. Suutsin ennast päris vihale ajada sellega, et nad käskisid meil toitu serveerida vasakult poolt, mis on kõige ebaloogilisem asi ja kui ma tegin ikka oma moodi, siis sekretär oli ahastuses, et mis mõttes ma nii teen. Asi mis mul veel siin silma on jäänud on asjaolu, et siinsed mehed on suht memmekad ja nõrgad :D. Aga vähemalt päeva lõpus sain direktori poolt kiita, et nii tubli ja töökas olin. Ja sain ühe külalise poolt ka komplimendi, et ma olen väga ilus:D

Kella 3 ajal jõudsime Seaniga koju, et siis kiiresti pessu minna, et inimese tunne jälle tekiks. Reedel paigaldati meile ka kaabeltelevisioon, nii et nüüd saavad ameeriklased igal pühapäeval oma lemmiksporti vaadata. Sean oli lihtsalt üliõnnelik selle üle :D

Peale väikest puhkust läksime Iaini, Seani ja Crystaliga linna, et Turrialba ööelust osa saada. Külastasime kohta nimega Ola-ola, kus tegime ka väikese söögi (tellisin riisiroa ja nali asja juures oli see, et riisile lisaks olid veel taldrikul ka friikad, imelikud on mõningad asjad ikka siin :D). Meid teenindas üks äärmiselt hot tüüp ja peale väikest julguse kogumist andsime Crystaliga talle oma maja aadressi, et ta laupäeval meie Halloweeni peole tuleks, aga kahjuks ta pidi töötama see õhtu ja ta ei saanud tulla. Eks tuleb siis jälle mingi päev Ola-olasse minna. Peale seda kohta läksime miskisse baari kus sai karaoket laulda ja muidugi pidime Crystaliga ju laulma. Lauluvalik oli ka suurepärane - Celine Dion-My heart will go on. Kommentaarid siinjuures on üleliigsed. Enne koju tulekut sai veel käidud kohalikus kiirtoidu kohas ja väike rämpstoit enne und tehtud. Nämma :D

Laupäevane päev möödus Halloweeniks valmistudes. Käisime Piedra ja Torsdeniga (see Šveitsi tüdruk ja Saksa kutt) linnas, sest neil on auto ja seega saime oma sisseostud lihtsamalt koju toimetada. Linnas külastasime kohalikke kaltsukaid, et mingid kostüümid kokku panna. Võib öelda, et oli edukas käik, sest kõik said endale midagi. Crysatlist sai 80ndate sporditsikk, Seanist pimp ja minust supercat (nii nimetas National Geographicu kanal leoparde ja lõvisid ühes saates). Peale kaltsukate tiiru ostsime kommipoest lastele komme ja toidupoest muretsesime endale kõrvitsa, et ikka saaks teha ühe laterna ka õhtuks.

Koju jõudes tegime kiire õhtusöögi ja Sean meisterdas laterna valmis. Iga natukese aja tagant käisid ukse taga lapsed kes nägid kõik väga kihvtid oma kostüümides välja. Ja lõpuks oli ka aeg meil oma kostüümid selga panna ja külalisi ootama hakata. Nagu juba enne mainitud sai saime mina, Sean ja Crystal oma kostüümid kaltsukast, Marissa valmistas oma kostüümi kodustest

materjalidest ja temast sai seksikas koristajanna, Cristianist sai piraat ja Iain oli midagi viikingi, troojalase ja ma ei tea mille segu:D. Natukese aja pärast saabusid ka külalised, kes olid ennast riietanud mesilastest zombideni. Kõige parem oligi arvatavasti Tordseni kostüüm zombina, sest see nägi päris tõetruu välja. Õhtu möödus tantsides, õllemänge mängides ja lõpuks järjekordseid salsa ja meringe tantsusamme õppides. Ühesõnaga äärmiselt tore õhtu taaskord, päris esimene Halloweeni pidu. Eile sai ka välja toodud kaasa võetud Vana Tallinn, mis neile kõigile väga maitses, no idea why...

Tänane päev on möödunud mitte midagi tehes, esialgsete plaanide kohaselt pidime siia lähedale koskede juurde ujuma minema, aga kuna kõik on täna mitte just kõige aktiivsemad siis lükkasime selle edasi, nii et nüüd siin ma istun ja täiendan oma blogi. Mõne aja pärast peaks Hannah ka siit läbi tulema, et mulle tööülesanded kätte jagada.

Hetkel vist rohkem ei oskagi midagi kirjutada...

Jällekuulmiseni,

Maarja.