Ja esimene nädal ongi möödas.

Hola!
Märkamatult ongi esimene nädal siin pool lompi mööda läinud ja minagi ennast suhteliselt mugavalt sisse seadnud. Kõik on siia maani läinud suurepäraselt ja ei saa öelda, et ma millegipärast kurtma peaks.
Viimased paar päev on möödunud töiselt, tutvudes siinsete olude ja inimestega. Teisipäev oli suhteliselt väsitav, sest oli esimene tööpäev ja kella 8 ajal juba vajusin magusassse unemaailma. Kolmapäev on nädala üks pikemaid tööpäevasid. See nädal algas aga see päev natuke ootamatult, sest piraattaksod (siin on 2 sorti taksosid - punased on kõik kindlad ja lubadega, teised aga piraattaksod ja mitte soovitatavad) korraldasid streigi ja parkisid oma autod kuskile keset teed, nii et teised autod ei saanud neist mööda ja seega pooled õpilased ei jõudnudki kooli, seega oli suhteliselt imelik koolipäev kus nagu otseselt midagi teha ei saanud, aga samas ei saanud ka koju minna, sest osad lapsed olid koolis. Koolipäeva lõpus aga tuli telekast Türgi ja Costa Rica jalgpalli mäng, mida lastel oli õigus näha, nii et seega päeva lõpp oli ka omamoodi.
Kolmapäeval pani 9. klass mind tundma, et tahaks ennast lihtsalt maha lasta või siis neid :D, kuradi pubekad :D. See vastu 10. klass on jälle superlahe. Naljakas kuidas 1 aasta võib inimesi muuta.
Nagu ma enne juba mainisin, siis väga paljud õpetajad inglise keelt ei räägi. Eile sattus mõneti hea päev olema, sest kehalise kasvatuse õpetajat asendas äärmiselt nunnu noormees, kes rääkis inglise keelt ja kes tõlkis mulle ka kogu taksosegadust (sest ma ju otseloomulikult hispaania keelest aru ei saanud :D). Peale tema oskab veel inglise keelt ka sööklaonu, selline natuke hülge või morsa välimusega onu :D. Iga päev küsib, et kuidas mul ikka läheb ja räägib mulle päevatoidust ja uurib kuidas mulle maitses.
Peale koolipäeva tulin koju ja peale väikest puhkust läksime linna, et teha sisseoste. Nüüd tean enam-vähem kuidas linna ja tagasi saada (bussipilet on taaskord vaid miski 4 krooni, nii et väga meeldiv). Linnas näitas Sean mulle ja Crystalile kus asuvad pangad ja paremad lihapoed ja kauplused ja baari kus töötavad litsid (et me sellest kohast tiiruga ikka eemale hoiaks :D).
Toidupoes käidud oli meil bussini veel pool tundi aega ja selle ajaga viis Cristian meid kohalikku baari (mis oli ülipisike, aga väga selline native koht) ja ostis meile õlled ja Seanile proovimiseks kohalikku puskarit (jah, siin saab seda osta avalikult :D). Peale seda sõitsime tagasi koju, et valmistuda taaskordseks grillimisõhtuks (see kord tegime kanalihavardaid paprika, seente, sibula ja brokoliga ja kõrvale grillitud kartuleid. Nämma :D). Peale sööki tutvustati mulle uut mängu - Pass the Pigs - ehk kus on sellised väikesed notsud, mis on nagu täringud. Päris huvitav oli. Aga ilmselgelt ei olnud eile beginners luck minu poolel. Eile sain ka majakaaslaste poolt endale uue nime, milleks oli Määä või vähemalt nad nii seda hääldasid. Tundub, et Maarja on ilmselgelt kõigile välismaalastele äärmiselt keeruline nimi. Peale mõningast jutuajamist oli taaskord aeg unemaale minna, et tänaseks koolipäevaks jälle valmis olla.
Tänane koolipäev tundus eriti hirmutav kuna esimesed 4 (!) tundi olid 9. klassiga. Täna läks aga kõik ootamatult hästi, sest tegin "music thursday" ehk nad otsisid laulu ja sõnad ja siis lasime selle projektoriga seinale. Õpilased käitusid üllatavalt hästi ja päev oligi hea alguse saanud. Peale seda, kui nägin, et nende maitse kaldub punk, rock ja heavy metal muusika poole mõtlesin, et tutvustan neile ka Eesti kohalikku head muusikat ehk lasin paar Bedwettersi lugu, mis neile väga meeldisid ja tundus, et nii mõnigi tüdruk kirjutas oma mobiili bändi nime :P. Tunni lõpus ütlesid nad isegi, et ma olen päris lahe :D.
Peale nende tundi oli jälle 2 tundi 10. klassiga, mis möödusid kiirelt ja oligi aeg kiirelt koju tulla, teha kiire lõuna ja siis tagasi kooli minna, et kooli kaunistada, sest homme tuleb kultuuri või haridus või ma ei tea mis minister meie kooli ja siis toimuvad mingid üritused ja kõik peab väga hea välja nägema. Meie ebaõnneks peame me juba kell 6 kohal olema, mis on päris nõme.
Veel üks natuke ebameeldiv uudis, mis mind täna tabas oli see, et Hannah (tüdruk, keda ma asendan) ei tohi kooli tagasi tulla enne 11. novembrit, mis tähendab, et pean veel ise vähemalt nädala üksi hakkama saama. Loodan, et nädalavahetusel on mul Hannahiga võimalik kokku saada, et ta vähemalt saaks mulle seletada, mida ma tegama pean :D.
Natuke aega tagasi käisime just ühe Seani õpilase kodus, mis on meie majast u poole kilomeetri kaugusel, suhkruroo kasvanduse taga. Seal võeti meid väga ilusti vastu ja sain endale taaskord uue nime Maria José. Tundub, et peangi ennast nüüd nii tutvustama hakkama, sest nii vähemalt jääb see meelde ja ei hakata küsima, et kuidas su nime hääldadakse :D. Seal elavad tüdrukud meisterdasid ise väga lahedaid liblikaid ja me vist lähme nüüd mõni päev jälle sinna ja siis saame ise ka neid teha. Tagasitulles hakkas vihma sadama, aga seda vihma lihtsalt tuleb nautida, sest väljas on niiii mõnus ja soe ja see vihm lihtsalt värskendab kogu värki. Ülimõnus.
Asi mis mind endiselt enda juures häirib on see, et ma ei suuda small talki teha. Seega arvatavasti jätan praegu kõigile inimestele mulje, et olengi selline eemalehoidev ja mitte sotsiaalne tüdruk, aga eks ma üritan ennast parandada. Siinsed inimesed on ikkagi äärmiselt avatud ja suhtlemisaldis :)
Aga praegu tundub, et siis ongi kõik viimaste päevade tegemistest.
Kõike mõnusat,

Maria José.