On esmaspäeva õhtu ja viimane õhtu enne randa minekut. Seljataga on äärmiselt kreisi nädalavahetus ja arvatavasti/loodetavasti tulevik on vähemalt sama kreisi.
Laupäeval peale blogi sissekande lõpetamist läksime Seaniga linna, et käia turul ja et ma saaks hankida puuduvad materjalid piparkookide meisterdamiseks. Mõeldud tehtud ja mõne tunni pärast olimegi tagasi kodus ja ma sain esimest korda elus piparkoogi taigent valmistama hakata. Ütleme nii, et midagi väga keerulist selles ei olnud, aga natuke heledad tulid teised, aga maitset see väga ei rikkunud, nii et ei ole hullu :). Kuna taigen pidi 12 tundi seisma, siis tuli endale tegevust leida ja nii otsustasimegi Crystaliga, et oleks aeg teha üks girls night out.
Nii tegimegi ennast ilusaks ja seadsime sammud linna poole. Kuna jõudsime bussipeatusesse varem siis ajasime natuke juttu ühe valvuriga ja mõne aja möödudes sõitis meist mööda üks auto kust küsiti inglise keeles, et kas me ei tahaks küüti ja kuna me olime kahekesi (ja kuna väljas tibutas), siis otsustasime, et mis seal ikka. Tasuta sõit linna saadud, otsustasime Ole-olesse minna (teadagi miks). Minu suureks pettumuseks oli Kennethil vaba õhtu ja ma ei näinudki teda (ebaõnn ma ütlen). Selle eest aga tutvusime niii paljude uute tüüpidega, et ma ei mäleta poolte nimesid, aga ma tean, et vähemalt 3 neist olid Carlosed (siin on päris palju Carloseid üleüldse:D). Ütleme nii, et kahekesi tuleb meil teine kordki välja minna, sest meile tehti päris korralikult jooke välja, nii et lõppkokkuvõttes tuli väga odav õhtu. Naerda sai tol õhtul südamest ja päääris tore õhtu oli. Peale tunde ja tunde uute inimestega suheldes jõudsime hetkeni kus Ole-ole pandi kinni ja pidime edasi liikuma. Sel hetkel olid meie kaaslasteks jäänud 2 Jeffrit ja Alfredo (või oli see Alejandro või ma ei tea mis :D). Nii suundusimegi nendega ühte kohalikku baari ja kui ma ütlen kohalikku siis see oli hoopis midagi muud kui Ole-ole. Kui Ole-ole on tavaliselt täis noori ja trendikaid inimesi, siis ma ei oskagi seda ühegi Eesti kohaga võrrelda, aga inimesi oli seal igast sorti. Sisse astudes oli tunne nagu oleksime filmis, sest kõik jäid vait ja vaatasid ja saatsid meid oma pilguga - ürita sa siis naeru pidada :D. Seal sai natuke tantsitud ja väike jook tehtud ja siis hakati juba seda kohta ka sulgema. Läksime siis sealt baarist ka minema ja jalutasime niisama tänaval poistega kui üks hetk sõitis mööda see sama tüüp kes oli meid linna toonud ja küsis, et kas me tahame äkki küüti koju. Ilmselgelt otsustasime, et kuna kell on juba seal maal, et võiks koju minna, siis miks raisata raha taksole kui pakutakse tasuta sõitu koju. Nii peale väsitavat õhtut olimegi tagasi kodus, et veel külmkapist midagi hamba alla hankida ja siis magama suunduda.
Pühapäeva hommikul alustasin siis oma piparkoogi küpsetamist. Piparkoogivorme mul ei olnud, nii et pidin leppima paberist välja lõigatud kujudega ja taignarulliks tuli ka kasutada rummi pudelit (nagu omal ajal Tartuski sai tehtud). Peale mõne tunnist meisterdamist olidki minu päris esimesed ise tehtud piparkoogid valmis. Kuna ma avastasin, et olin unustanud glasuuri materjali ostamata, siis oli mul vaja uuesti linna minna. Samal ajal tuli Sean välja ettepanekuga minna linna jalgpalli mängu vaatama. See tekitas minus mõtte, et äkki helistaks Kennethile ja kutsuks tema ka. Peale väga pikka julguse kogumist ja googel translatori kasutamist võtsingi telefoni ja helistasin talle. No mõte oli ju iseenesest hea, aga asi mille peale ma ei mõelnud või no mõtlesin, aga lootsin, et nii ei lähe, oli et ta vastas mulle hispaania keeles ja ilmselgelt ei saanud ma midagi aru. Ainuke sõna millest aru sain oli familia ja kui ma hakkasin toru andma Iainile, et ta minu eest temaga räägiks siis pani Kenneth toru ära. Ma ei tea miks ta seda tegi, aga nii see vestlus siis läks. Lohutan ennast sellega, et vähemalt olin ma piisavalt julge, et see kõne ära teha. Tundus vähemalt, et tal oli hea meel, et ma talle helistasin, aga nüüd lähen ma minema 3 nädalaks ja äkki tagasi tulles oskan natuke rohkem hispaania keelt, et temast reaalselt aru saada ja midagi talle ka vastata (aga see on praegu veel kauge tulevik, enne naudiks natuke elu rannas või nii).
Nüüd aga tagasi jalgpalli mängu juurde. Linna jõudes selgus, et kõik piletid olid välja müüdud ja mõtteks see ka ainult jäi(siin on jalgpall äärmiselt oluline ja populaarne mäng). Platsi juurest minema jalutades tuli meile vastu mitmeid kutte, kellega eelmine õhtu olime tutvunud... krdi väike koht on see Turrialba ikka :D.
Käisime siis poes ja suundusime tagasi koju. Kodus hakkasin piparkookidega jälle tegelema ja lasin Seanil jõulumuusikat mängida, sest üritasin natukenegi jõulutunnet endas tekitada. Peale mõningast mäkerdamist olidki piparkoogid glasuuritud. Eile tegime siis ka väikse juustu ja veini õhtu ja vaatasime Home Alone ja minu poolne jõulukingitus teistele oligi olemas :).
Päris algusest lõpuni ise tehtud piparkoogid.
Täna on päev läbi sadanud ja päris masendav päev on olnud. Käisime Iainiga linnas, et osta piletid homseks hommikuks ja sain Hannahilt laenuks tema suure seljakoti (3 nädala riided tuleb ikkagi kuskile ju ära mahutada :D).
Peale selle otsisime mulle juuksevärvi. Juba Eestis tahtsin enda juustesse saada roosat värvi, aga kuna Grete triibutas enda juuksed mingi aeg lillaks, siis otsustasin, et ei tee seda järgi (kuigi mõte oli mul enne seda olnud :D). Nüüd aga otsustasin, et kuna ma kuu aega ei pea töötama, et siis teen selle nalja ära ja praeguseks ongi mu juustes miski lilla ja roosa vahepealsed triibud. Eks see näha ole kaua need sees püsivad, aga mulle meeldib :).
Vot sellised muutused siis said alguse tänasest. Homme on aga hoopis uus päev ja ees ootavad hoopis uued inimesed ja seiklused. Ma ei tea kui tihti ma järgneva 3 nädala jooksul netti satun, sest jätan oma arvuti ohutuskaalutlustel maha, aga eks ma teile vahepeal elumärki ikka annan (loodetavasti :D).
Loodan, et teil kõigil on äärmiselt mõnus ja rahulik ja valge (ai kuidas ma kadestan:D) jõuluaeg ja et vana aasta saab korralikult ära saadetud.
Feliz Navidad!
Kallistan!
Mann.
Laupäeval peale blogi sissekande lõpetamist läksime Seaniga linna, et käia turul ja et ma saaks hankida puuduvad materjalid piparkookide meisterdamiseks. Mõeldud tehtud ja mõne tunni pärast olimegi tagasi kodus ja ma sain esimest korda elus piparkoogi taigent valmistama hakata. Ütleme nii, et midagi väga keerulist selles ei olnud, aga natuke heledad tulid teised, aga maitset see väga ei rikkunud, nii et ei ole hullu :). Kuna taigen pidi 12 tundi seisma, siis tuli endale tegevust leida ja nii otsustasimegi Crystaliga, et oleks aeg teha üks girls night out.
Nii tegimegi ennast ilusaks ja seadsime sammud linna poole. Kuna jõudsime bussipeatusesse varem siis ajasime natuke juttu ühe valvuriga ja mõne aja möödudes sõitis meist mööda üks auto kust küsiti inglise keeles, et kas me ei tahaks küüti ja kuna me olime kahekesi (ja kuna väljas tibutas), siis otsustasime, et mis seal ikka. Tasuta sõit linna saadud, otsustasime Ole-olesse minna (teadagi miks). Minu suureks pettumuseks oli Kennethil vaba õhtu ja ma ei näinudki teda (ebaõnn ma ütlen). Selle eest aga tutvusime niii paljude uute tüüpidega, et ma ei mäleta poolte nimesid, aga ma tean, et vähemalt 3 neist olid Carlosed (siin on päris palju Carloseid üleüldse:D). Ütleme nii, et kahekesi tuleb meil teine kordki välja minna, sest meile tehti päris korralikult jooke välja, nii et lõppkokkuvõttes tuli väga odav õhtu. Naerda sai tol õhtul südamest ja päääris tore õhtu oli. Peale tunde ja tunde uute inimestega suheldes jõudsime hetkeni kus Ole-ole pandi kinni ja pidime edasi liikuma. Sel hetkel olid meie kaaslasteks jäänud 2 Jeffrit ja Alfredo (või oli see Alejandro või ma ei tea mis :D). Nii suundusimegi nendega ühte kohalikku baari ja kui ma ütlen kohalikku siis see oli hoopis midagi muud kui Ole-ole. Kui Ole-ole on tavaliselt täis noori ja trendikaid inimesi, siis ma ei oskagi seda ühegi Eesti kohaga võrrelda, aga inimesi oli seal igast sorti. Sisse astudes oli tunne nagu oleksime filmis, sest kõik jäid vait ja vaatasid ja saatsid meid oma pilguga - ürita sa siis naeru pidada :D. Seal sai natuke tantsitud ja väike jook tehtud ja siis hakati juba seda kohta ka sulgema. Läksime siis sealt baarist ka minema ja jalutasime niisama tänaval poistega kui üks hetk sõitis mööda see sama tüüp kes oli meid linna toonud ja küsis, et kas me tahame äkki küüti koju. Ilmselgelt otsustasime, et kuna kell on juba seal maal, et võiks koju minna, siis miks raisata raha taksole kui pakutakse tasuta sõitu koju. Nii peale väsitavat õhtut olimegi tagasi kodus, et veel külmkapist midagi hamba alla hankida ja siis magama suunduda.
Pühapäeva hommikul alustasin siis oma piparkoogi küpsetamist. Piparkoogivorme mul ei olnud, nii et pidin leppima paberist välja lõigatud kujudega ja taignarulliks tuli ka kasutada rummi pudelit (nagu omal ajal Tartuski sai tehtud). Peale mõne tunnist meisterdamist olidki minu päris esimesed ise tehtud piparkoogid valmis. Kuna ma avastasin, et olin unustanud glasuuri materjali ostamata, siis oli mul vaja uuesti linna minna. Samal ajal tuli Sean välja ettepanekuga minna linna jalgpalli mängu vaatama. See tekitas minus mõtte, et äkki helistaks Kennethile ja kutsuks tema ka. Peale väga pikka julguse kogumist ja googel translatori kasutamist võtsingi telefoni ja helistasin talle. No mõte oli ju iseenesest hea, aga asi mille peale ma ei mõelnud või no mõtlesin, aga lootsin, et nii ei lähe, oli et ta vastas mulle hispaania keeles ja ilmselgelt ei saanud ma midagi aru. Ainuke sõna millest aru sain oli familia ja kui ma hakkasin toru andma Iainile, et ta minu eest temaga räägiks siis pani Kenneth toru ära. Ma ei tea miks ta seda tegi, aga nii see vestlus siis läks. Lohutan ennast sellega, et vähemalt olin ma piisavalt julge, et see kõne ära teha. Tundus vähemalt, et tal oli hea meel, et ma talle helistasin, aga nüüd lähen ma minema 3 nädalaks ja äkki tagasi tulles oskan natuke rohkem hispaania keelt, et temast reaalselt aru saada ja midagi talle ka vastata (aga see on praegu veel kauge tulevik, enne naudiks natuke elu rannas või nii).
Nüüd aga tagasi jalgpalli mängu juurde. Linna jõudes selgus, et kõik piletid olid välja müüdud ja mõtteks see ka ainult jäi(siin on jalgpall äärmiselt oluline ja populaarne mäng). Platsi juurest minema jalutades tuli meile vastu mitmeid kutte, kellega eelmine õhtu olime tutvunud... krdi väike koht on see Turrialba ikka :D.
Käisime siis poes ja suundusime tagasi koju. Kodus hakkasin piparkookidega jälle tegelema ja lasin Seanil jõulumuusikat mängida, sest üritasin natukenegi jõulutunnet endas tekitada. Peale mõningast mäkerdamist olidki piparkoogid glasuuritud. Eile tegime siis ka väikse juustu ja veini õhtu ja vaatasime Home Alone ja minu poolne jõulukingitus teistele oligi olemas :).
Päris algusest lõpuni ise tehtud piparkoogid.
Täna on päev läbi sadanud ja päris masendav päev on olnud. Käisime Iainiga linnas, et osta piletid homseks hommikuks ja sain Hannahilt laenuks tema suure seljakoti (3 nädala riided tuleb ikkagi kuskile ju ära mahutada :D).
Peale selle otsisime mulle juuksevärvi. Juba Eestis tahtsin enda juustesse saada roosat värvi, aga kuna Grete triibutas enda juuksed mingi aeg lillaks, siis otsustasin, et ei tee seda järgi (kuigi mõte oli mul enne seda olnud :D). Nüüd aga otsustasin, et kuna ma kuu aega ei pea töötama, et siis teen selle nalja ära ja praeguseks ongi mu juustes miski lilla ja roosa vahepealsed triibud. Eks see näha ole kaua need sees püsivad, aga mulle meeldib :).
Vot sellised muutused siis said alguse tänasest. Homme on aga hoopis uus päev ja ees ootavad hoopis uued inimesed ja seiklused. Ma ei tea kui tihti ma järgneva 3 nädala jooksul netti satun, sest jätan oma arvuti ohutuskaalutlustel maha, aga eks ma teile vahepeal elumärki ikka annan (loodetavasti :D).
Loodan, et teil kõigil on äärmiselt mõnus ja rahulik ja valge (ai kuidas ma kadestan:D) jõuluaeg ja et vana aasta saab korralikult ära saadetud.
Feliz Navidad!
Kallistan!
Mann.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar