Heia!
On reede ja käimas on viimased töötunnid üksinda. Uskumatu kergendus on mõelda sellele, et järgmisest nädalast ei pea enam üksi nende väikeste pättidega möllama ja tööplaanide koostamine on nüüdsest ka Hannahi töö, nii et viimased päevad lihtsalt olen talle abiks sisseelamisel ja endale välja elamisel :D.
See nädal on möödunud meeldivalt kiiresti kuigi otseselt midagi toimunud väga ei ole. Eile toimus midagi aktuse sarnast, sest tähistati võitu ameeriklaste üle minevikus ja siis lavastati see meile ette ja etenduse lõpus pandi pabermaja põlema (ma ei ole nii kindel, kas see oli kooskõlas tuleohutusnõuetega :D).
Õhtul oli Piera juures koosolek, sest 24. ja 25. aprill toimub CATIE territooriumil eririikide söökide laat või midagi sellist ja siis meil oli euroopa toitude teema üleval. Mul väga suud lahti teha ei õnnestunudki, sest prantslased teevad vist kõik magustoidud (jah, ma olen see õnnelik, kes on ainukese toidu peal, mida ma süüa ei tohi, nii et seal ei olnud eile väga tore istuda kui tuldi välja suure taldrikutäie imehästi lõhnavate pannkookidega) ja kui vaja, siis meie aitame neid. Ega ma väga seal passida ei taha, sest see on mu viimane nädalavahetus siin ja plaanis on pidada sünnipäev/ärasaatmispidu ja pean ise selleks kodus ka ettevalmistusi tegema.
Eelmine nädal käis ka Iain siin ja seoses sellega oleme nüüd kodus ilma internetita olnud terve nädala. Väga hull ei olegi, sest mängime õhtuti pokkerit ja naudime niisama üksteise seltskonda. Samuti saabus eelmine nädal Maria hollandlasest poiss-sõber talle külla – Joost siis. Temaga on ka päris palju nalja saanud ja ta tõi väga laheda kaardimängu endaga kaasa. Nüüd plaanin USAs ka miski poe otsida ja siis mõned kaardimängud Eestisse kaasa tuua.
Meie ajutine kassipoeg on vist tänaseks ka kadunud. Sean talle otseselt omanikku ei leidnud ja kõik majaelanikud suht juba vihkasid ka teda, nii et Sean on teda eri majade uste juurde viinud ja lootnud, et keegi ta omale võtaks. Tundub, et lõpuks vist toimis ka, sest täna hommikul ta tagasi ei olnud tulnud. Oleks ise tema eest hoolt kandnud, aga praegu endagagi liiga palju tegu, nii et lihtsalt ei jõua väikest kassipoega kasvatada. See pani mõtlema, et kui ma ei suuda praegu looma eest isegi hoolt kanda siis ilmselgelt peab veel päris palju aega minema enne kui julgeks mõelda mõne inimlapse eest hoolitsemise peale.
Vot nii siis lood praeguseks hetkeks. Loodan, et minu kojutuleku ajaks tuhapilv ikka ära haihtub, kuigi samas USAs lõksus olla paar päeva rohkem ei oleks ka teps mitte paha :)
Igatahes mõnusat nädalavahetus teile, sest mina kavatsen lõpuks nautida olukorda kus tööd enam tegema väga ei pea ja saan niisama elu nautida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar